Jüriöö Ülestõus
(Tekst: Aino Pung, Koostaja: Paide Linnavalitsus)

Ööl vastu jüripäeva, 23. aprillil, süüdati ühel kõrgel mäekünkal maja. See oli
üldise ülestõusu alguse märgutuli.
Üle terve Harjumaa ründasid eesti talupojad mõisaid, kirikuid ja kloostreid,
tapsid kõik ettejuhtunud sakslased. Ületõus tabas sakslasi täieliku ootama-
tusena, nad ei suutnud alguses osutada mingit vastupanu.
Eestlaste esialgne edu oli suur. Nad said enda kätte peale Tallinna kogu
Harjumaa. Nüüd koondusid eraldi tegutsenud salgad üheks malevaks ja va-
lisid endale neli juhti, keda nimetasid kuningateks*. Nende juhtimisel siir-
dus eestlaste vägi Tallinna piirama.

(*Sõna "kuningas" on vana-germaani laen ja see tähendas algselt juhti ja
sõjapealikut.)

Eestlased mõistsid, et üksi ei suuda nad vaenlasele kaua vastu seista. Oli
vaja leida endale tugev liitlane. Eestlaste saadikud läksid abipalvega
Rootsi kuningale alluva Turu foogti juurde (Rootsi oli tollal vaenujalal
Taaniga). Turu foogt kuulas saadikud ära ja tõotas varsti suure väega
Tallinna alla tulla.
Liivi ordumeister sõdis oma väega parajasti Pihkva venelaste vastu.
Ordumeister tegi kohe venelastega rahu ja asus tagasiteele. Et aega võita,
kutsus ta saadiku kaudu eestlaste saatkonna 4. maiks Paide lossi läbi-
rääkimistele. Ordumeister lasi eestlastele öelda, et ta tahab teada saada,
mis põhjus eestlastel niisuguseks tegutsemiseks on olnud. Kui süü on
sakslaste poolel, püüab ta hoolega, et kõik asjad jälle korda saaksid.
Ülestõusnutel tekkis lootus, et sõda orduga õnnestub vältida, ja nad
võtsid ordumeistri kutse vastu.
Tegelikult ei kavatsenud ordumeister eestlastega midagi arutada, tal
oli vaja vaid sõjavägi Paidesse tagasi tuua. See õnnestus ja edasi
mängis ordumeister lahtiste kaartidega. Kui neli kuningat koos kolme
sõjasulasega kokkulepitud ajal lossi ilmusid, paiskas ordumeister neile
kohe süüdistused näkku.
Ta teatas, et nad jäävad tema vangideks, kuni ta on ülestõusnutega
arved õiendanud. Tolle aja seaduste ja aumõiste järgi olid saadikud puu-
tumatud, nad võisid vabalt tulla ja minna. Kui eestlased protesteerisid
ja nõudsid, et neid nende maleva juurde tagasi lastaks, tapsid ordumehed
tekkinud rüseluses kogu saatkonna.
Järgnevalt kiirustas ordumeister om sõjaväega Tallinna poole.
Pealahing rootslaste abiväge ootava eestlaste malevaga peeti Tallinna
ligidal Sõjamäel. Orduvägede ülekaal oli ilmne.
Eestlaste sõjavägi purustati täielikult.
Rootsi laevastik jõudis Tallinna alla mõni päev hiljem. Rootslased
nägid, et neil polnud enam lootust midagi saavutada, sõlmisid
sakslastega vaherahu ja pöördusid koju tagasi.
Eestlastele oli Jüriöö kaotus ja sellele järgnenud rüüstamistöö
ränk hoop. Jüriöö ülestõus oli maarahva viimane suurem vastuhaku-
katse võõrastele vallutajatele.

(Katkend Eesti ajaloo õpikust 5. klassile, Tiia Toomet, kirjastus
Koolibri, Tallinn 1993)


Fakte Paide ordulinnuse ja linna ajaloost

1265 Esimesed kirjalikud teated Paidest, alustatakse ordulinnuse ehitust.
1291 30. septembril antakse Paidele esmakordselt linnaõigused.
1343 4. mail hukatakse Paide linnuses Jüriööl ülestõusnud eestlaste
vanemad (kuningad) ja sõjasulased.
1441 Esmakordselt kasutatakse linnusetorni kujutist Paide vapina.
1558 Liivi sõja algus. Vene väed piiravad esmakordselt Paidet.
1561 Linna vallutavad Rootsi väed.
1573 1. jaanuaril vallutavad linna ja ordulinnuse Vene väed.
1581 Linna vallutavad taas Rootsi väed.
1602 Linna vallutavad Poola väed
1636 Paide nimi kustutatakse kindluste nimekirjast, ta kaotab ajutiselt
linnaõigused ja maa antakse üle koos sellel oleva kinnisvara ja
elanikega Mäo mõisale.
1703 Põhjasõja käigus vallutavad Vene väed Paide.
1783 Paide vabaneb Mäo mõisa haldusest ja linnaõigused taastatakse.
1862 Linnusele ehitatakse apostliku õigeusu kirik.
1895 - 1897 Restaureeritakse esmakordselt Vallitorni.
1941 Nõukogude sõdurid purustavad Vallitorni.
1993 Avatakse taastatud Vallitorn.
2001 Alustatakse linnusevaremete konserveerimist.